KOERA VAKTSINEERIMINE
SOOVITATAV VAKTSINEERIMISSKEEM
1. vaktsiin 2-kuuselt (DHPPi)
2. vaktsiin 3-kuuselt (DHPPiL4)
3. vaktsiin 4-kuuselt (DHPPiL4R)
Revaktsineerimine toimub aasta pärast (viirushaigused ja marutaud) ning edasi kaheaastase intervalliga. Ülaltoodud vaktsineerimisskeem võib muutuda olenevalt looma elustiilist (kas koer käib palju metsas jms). Parema immuunsuse väljakujunemiseks tuleb alati 7-14 päeva enne vaktsineerimist manustada ussirohtu.
D - KOERTE KATK
Koerte katk on väga nakkav viirushaigus. See levib kergesti köha, aevastamise ja otsekontaktist nakatunud loomadega. Koerte katku sümptomid varieeruvad raskusastmelt, kuid tavaliselt kaasnevad palavik, köha, ninavoolus, söögiisu vähenemine ja loidus. Haiguse progresseerumisel võivad nakatunud koertel ilmuda neuroloogilisi tunnuseid nagu krambid, lihaste tõmblused ja koordinatsiooniprobleemid. Mõnel juhul võib katk põhjustada tõsiseid tüsistusi nagu kopsupõletik ja seedetrakti probleemid.
H - KOERTE NAKKAV HEPATIIT
Koerte nakkav hepatiit on viirushaigus, mis mõjutab Eestis elavaid koeri. Haigus levib peamiselt kokkupuutel nakatunud koerte uriini, väljaheidete või süljega. Koerte hepatiidi sümptomid võivad varieeruda, kuid tavaliselt hõlmavad palavikku, söögiisu vähenemist, loidust, oksendamist ja kõhulahtisust. Mõnel juhul võib esineda ka silmapõletikku, neerukahjustusi ja maksaensüümide taseme tõusu veres. Raskematel juhtudel võib haigus põhjustada maksapõletikku ning isegi maksa- ja neerupuudulikkust.
P - PARVOVIIRUS
Koerte parvoviirus on nakkav viirushaigus, mis levib peamiselt väljaheidete ja oksendamise kaudu ning võib püsida keskkonnas pikka aega. Koerte parvoviiruse sümptomid võivad hõlmata ägedat oksendamist, kõhulahtisust (sageli verega segatud), söögiisu vähenemist, dehüdratsiooni, nõrkust ja palavikku. Haigus võib olla eriti ohtlik kutsikatele ja nõrgenenud immuunsüsteemiga koertele. Kiire veterinaarabi otsimine on oluline, kuna parvoviirus võib põhjustada tõsiseid tüsistusi, nagu elektrolüütide tasakaaluhäired ja organite kahjustused.
Pi - KOERTE PARAGRIPP
Koerte paragripp on nakkav viirushaigus, mis levib peamiselt aevastamise, köhimise või nakatunud koera otsese kontakti kaudu. Koerte paragripi sümptomid võivad hõlmata köha, aevastamist, nohu, silma- ja ninakinnisust ning palavikku. Mõnedel koertel võib tekkida ka isutus ja loidus. Viirus võib põhjustada alatoitumist ja seedetrakti märkimisväärset kahjustust. Lisaks nõrgestab viirus immuunsüsteemi, muutes koerad vastuvõtlikuks sekundaarsetele infektsioonidele.
L4 - LEPTOSPIROOS
Leptospiroos on nakkav haigus, mida põhjustavad leptospiira bakterid, mis võivad levida nakatunud loomade uriini, pinnase või veekeskkonna kaudu. Koerte leptospiroosi sümptomid võivad varieeruda, kuid tavaliselt hõlmavad palavikku, isutust, loidust, oksendamist ja kõhulahtisust. Mõnel juhul võivad esineda ka liigesvalu, lihaskrambid ja neeruprobleemid. Haigus võib olla eriti ohtlik maksakahjustuste ja neerupuudulikkuse tekke tõttu. Inimestele võib leptospiroos olla ka nakkav, seega on oluline võtta meetmeid hügieeni tagamiseks ja vältida otsest kokkupuudet nakatunud loomade või saastunud keskkonnaga.
R - MARUTAUD
Marutaud levib peamiselt nakatunud loomade sülje, hammustuste või haavade kaudu. Marutaud on tõsine ja surmav haigus, mis mõjutab närvisüsteemi. Haiguse sümptomid võivad hõlmata muutusi käitumises, ärrituvust, agressiivsust, süljeeritust, neelamisraskusi, lihaste nõrkust ning närvisüsteemi häireid. Kui marutaudile viitavad sümptomid avalduvad, ei ole ravi võimalik ning haigus lõpeb alati surmaga. NB! Eestis on marutaudi vastu vaktsineerimine kohustuslik!
KASSI VAKTSINEERIMINE
SOOVITATAV VAKTSINEERIMISSKEEM
1. vaktsiin 2-kuuselt (CRP)
2. vaktsiin 3-kuuselt (CRPR)
Revaktsineerimine toimub aasta pärast (viirushaigused ja marutaud) ning edasi kaheaastase intervalliga. Ülaltoodud vaktsineerimisskeem võib muutuda olenevalt looma elustiilist (nt kas kass käib väljas). Parema immuunsuse väljakujunemiseks tuleb alati 7-14 päeva enne vaktsineerimist manustada ussirohtu.
C - KASSIDE KALITSIVIIRUS
Kasside kalitsiviirus on nakkav haigus, mis levib nakatunud kasside sülje, uriini või väljaheidetega. Kalitsiviirus võib püsida keskkonnas pikka aega, mis suurendab nakkusohtu. Sümptomid hõlmavad nohu, köha, palavikku, söögiisu vähenemist ja haavandid suuõõnes. Mõnel juhul võib esineda ka liigesevalu, silma- ja ninapõletikku. Raskematel juhtudel võib viirus põhjustada kopsupõletikku, igemepõletikku, stomatiiti ja teisi sekundaarseid bakteriaalseid infektsioone. Need seisundid võivad kaasa tuua kroonilise valu, raskusi söömisega, kehakaalu langust ja üldist nõrkust.
R - VIIRUSLIK RINOTRAHHEIIT
Kasside viiruslik rinotrahheiit on nakkav haigus, mida põhjustab kasside herpeviirus. See levib peamiselt nakatunud kasside sülje ja ninavooluse kaudu. Kasside viirusliku rinotrahheiidi sümptomid võivad hõlmata nohu, aevastamist, köha, palavikku, silma- ja ninapõletikku, haavandeid suuõõnes, isutust ning loidust. Raskematel juhtudel võib viirus põhjustada hingamisraskusi ning kroonilist nina- ja silmapõletikku.
P - KASSIKATK EHK PANLEUKOPEENIA
Panleukopeenia, tuntud ka kui kassikatk, on nakkav viirushaigus, mis levib peamiselt nakatunud kasside väljaheidete kaudu. Panleukopeenia viirus võib püsida keskkonnas pikka aega ja kassid nakatuvad selle sissehingamise või saastunud materjalide otsesel kokkupuutel. Haiguse sümptomid hõlmavad tugevat oksendamist, kõhulahtisust (mõnikord verine), söögiisu vähenemist, loidust ja dehüdratsiooni. Viirus põhjustab madalat valgeliblede arvu (panleukopeenia) ja immuunsüsteemi nõrgenemist. See võib viia sekundaarsete infektsioonide tekkeni.
R - MARUTAUD
Marutaud levib peamiselt nakatunud loomade sülje, hammustuste või haavade kaudu. Marutaud on tõsine ja surmav haigus, mis mõjutab närvisüsteemi. Haiguse sümptomid võivad hõlmata muutusi käitumises, ärrituvust, agressiivsust, süljeeritust, neelamisraskusi, lihaste nõrkust ning närvisüsteemi häireid. Kui marutaudile viitavad sümptomid avalduvad, ei ole ravi võimalik ning haigus lõpeb alati surmaga. NB! Eestis on marutaudi vastu vaktsineerimine kohustuslik!